15.-18. novembril 2022. aastal toimus Versailles kongressisaalis 27. kaalude ja mõõtude üldkonverents (GCPM). GCPM on meetrikonventsioonist välja kasvanud organisatsioon, mis võtab vastu ning aitab ellu viia uusi muudatusi ning arendusi
20. mai 1875. aastal allkirjastati 17 riigi vahel meetrikonventsioon ning sellepärast tähistavad rohkem kui 80 riiki sel kuupäeval rahvusvahelist metroloogiapäeva. Lisaks sellele, et päeva eesmärk on rõhutada mõõtmiste täpsuse ja
Iga aasta 20. mail tähistatakse üleilmset metroloogiapäeva, millele pühendatakse ka mingi ajakohane teema. 2022. aastal on selleks teemaks valitud „Metroloogia digiajastul“ (https://www.worldmetrologyday.org/). Digitehnoloogiate areng ja üha enam levinud kasutamine muudab meie
Alates 24. veebruarist oleme sunnitud mõtlema oma julgeolekule teisiti ja tihedamalt kui varem. Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on mõjutamas meid kõiki paljudes valdkondades. Julgeolekul ja Eesti julgeolekupoliitikal on mitmeid aspekte,
Meie ümber mõõdetakse kõike, näiteks ostetavat piima, sõiduki tankimiseks vajaminevat kütust, kilokaloreid toidus, vererõhku – see loetelu on lõputu. Kuni riigid olid killustunud ja iga valitseja võis kehtestada oma mõõtühikud,
Mõõtetulemused kui suuruse väärtuste kogum Mõõtetulemuste usaldusväärsuse kohta me ei leia eestikeelsest standardist „EVS 758:2009 Metroloogia. Terminid ja määratlused.“ ühest vastet. Mõõtetulemuse enda kohta saame teada, et see on suuruse
Metroloogia tagab, et mõõtmiste tulemused oleksid kvaliteetsed ja usaldusväärsed ning selleks on vajalik tugev metroloogiline taristu. Selle süsteemi peamiseks eesmärgiks võib pidada kindlust, et mõõtmistel saadavad tulemused oleksid jälgitavad ja
Enamik mõõtühikuid on tuletatud ajaloolistest kokkulepetest, sest miski looduses ei dikteeri, kui pikk peaks olema meeter, toll või isegi jalg (need on ju meil erineva suurusega). Erinevad etalonid kujunesid välja
Iga mõõtmise tulemuse kohta kehtib alati teatav ebakindlus. Mõõteteaduse mõistes on mõõtmistulemus täielik ainult siis, kui sellele on lisatud täpsuse ehk metroloogia keeles mõõtemääramatuse avaldus. Mõõtemääramatuse allikas võib olla kasutatav
Eesti iseseisvuspäeva puhul kirjutame lähemalt põnevatest mõõtühikutest, mis meie riigis on kasutusel olnud ja mõnedest, mis ka praegu kasutust leiavad. Keskajal kasutati Eestis kohalikke mõõtühikuid, mis hiljem, 18. sajandil, Riia
Metroloogia on ainulaadne ja oluline valdkond, mis tihti ilma suurema tähelepanuta jääb. Metroloogia on nagu õhk, mille vajalikkust märkame alles siis, kui seda väheks kipub jääma. Oskus täpselt mõõta ja
Standardi alusel sertifitseerimine on vabatahtlik ja tuleneb enamasti kas: kliendipoolsetest nõuetest (nt hanke tingimus); soovist olla eelistatud konkurentide ees; parendusvajadusest. Enam levinud on kvaliteedi-, keskkonna- ja tööohutuse-, aga ka toiduohutuse
Inimeste kehatemperatuuri mõõtmine töökohtades ja õppeasutustes on üks meetod, kuidas vähendada viiruse levikut. Seoses uue kooliaasta alguse ja SARS-CoV-2 viirusesse nakatanute arvu järjepideva kasvuga[1] suve lõpust alates on tegemist taas
Ehkki see nali on kulunud, oleks endiselt paslik alustada selgitusega, et metroloogia ei ole ilmastikuteadus (see on meteoroloogia), vaid mõõtmisteadus. Lühidalt öeldes hõlmab metroloogia mõõtmise kõiki aspekte, käsitledes mõõtühikuid, mõõtemeetodeid
2020. a rahvusvahelise metroloogiapäeva teemaks on „Mõõtmised rahvusvahelises kaubanduses“ („Measurements for global trade“). Teema valikuga soovitakse teadvustada mõõtmise tähtsust õiglases globaalses kaubanduses tagamaks toodete vastavust standarditele ja nõuetele ning rahuldamaks
Mõõtmised rahvusvahelises kaubanduses. Kas oled kunagi mõelnud, kui palju on neid tooteid ja teenuseid, millega kaubeldakse üle maailma või kaalunud, kui palju energiat ületab piire elektri või gaasina. Te ei