SI-põhiühikute tutvustus: meeter
Meeter
Pikkuse mõõtühikuks SI-põhiühikute süsteemis on meeter. Selle sümbol on m. Sõna meeter juured ulatuvad tagasi Vana-Kreeka aega, kus väljend μετρέω (metreo) tähendas mõõtmist, lugemist või võrdlemist. Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo pitsatil on moto ΜΕΤΡΩ ΧΡΩ (metro chro). Tegemist on Kreeka riigimehe ja filosoofi Pittacuse ütlusega, mis tähendab “Kasutage mõõtmist!”. Inglise keeles võeti sõna meeter kasutusele hiljemalt 1797. aastal.
Üks esimesi meetri definitsioone 1793. aastal oli järgmine: 1/10000000 lõik mööda meridiaani, mis kulges põhjapooluselt ekvaatorini läbi Pariisi. 1889. aastal loodi Rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos plaatina ja iriidiumi sulamist esimene etalonmeeter.
70 aastat hiljem, 1960. aastal, muudeti meetri definitsiooni. Selle aluseks sai krüptooni isotoobi 86 punakasoranž lainepikkus. Selleks, et muuta definitsioon veelgi täpsemaks, defineeriti see ümber 1983. aastal sekundi ja valguse kiiruse kaudu. Valguse poolt kindlas ajavahemikus läbitud vahemaa kasutamise põhjuseks on see, et valguse kiirus on meie universumis suurim kiirus (praeguste teadmiste põhjal) ja see, et valgus levib vaakumis alati ühel ja samal kiirusel. See aga tähendab, et ei ole vahet, kus kohas maakeral kaugust mõõta, valgus läbib 1/299792458 sekundi jooksul ikka sama vahemaa.
Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo pitsat
Meetri definitsioon:
Meeter on määratud vaakumis leviva valguse kiiruse fikseerimisega väärtusel 299 792 458 väljendatuna ühiku m⋅s-1 − abil, kus sekund on määratletud ΔνCs alusel.
Sümboliga ΔνCs tähistatakse 133Cs aatomi kahe häirimata põhiseisundi struktuurinivoo vahelisele üleminekule vastavat sagedust.
