Alates 24. veebruarist oleme sunnitud mõtlema oma julgeolekule teisiti ja tihedamalt kui varem. Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas on mõjutamas meid kõiki paljudes valdkondades. Julgeolekul ja Eesti julgeolekupoliitikal on mitmeid aspekte, sõjalise kõrval ka näiteks majanduslik. Käesoleva artikli eesmärk on tutvustada metroloogia rolli majandusliku julgeoleku tagamisel.
Julgeolekupoliitika peaeesmärk ja elluviimise põhimõtted
Kui lähtuda Eesti julgeolekupoliitika alusdokumentidest, on Eesti julgeolekupoliitika eesmärk kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes.
Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeoleku kindlustamiseks olulisi valdkondi. Eesti julgeolekupoliitika siht on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. [1]
Julgeoleku tagamisele lähenetakse valdkonnapõhiselt ja julgeolekupoliitika alustes on sõnastatud järgnevad tegevussuunad: diplomaatia, sõjaline kaitse, turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse, konfliktiennetus ja kriisiohje, majandusjulgeolek ja seda toetav taristu, küberjulgeolek, elukeskkonna kindlus ning ühiskonna kerksus ja sidusus. [2]
Majandusliku julgeoleku tagamise üheks osaks on ka Eesti metroloogia põhiline alusdokument mõõteseadus, millega riik on võtnud vastutuse ja kohustuse tagada mõõtmiste usaldusväärsuse ka juhul kui välismaailm mingil põhjusel peaks olema Eestist ära lõigatud. Viimased kaks aastat on meile näidanud, et kriise võib tulla mitmesuguseid ja järjest. COVID-19 pandeemia katkestas mitmed tarneahelad mõneks ajaks. Lisaks kaupade liikumise katkemisele tähendas see ka seda, et välismaalt ei olnud võimalik usaldusväärseid mõõtetulemusi saada.
Miks on aga tähtis, et meil oleksid usaldusväärsed mõõtmistulemused ja mis on nende seos majandusliku julgeolekuga või julgeolekuga üldisemalt? Mõõtmised on olulised praktiliselt kõigis inimtegevuse valdkondades. Mõõtmiste tulemustele toetudes tehakse väga olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi ning meditsiinilisi otsuseid. Mõõtmistulemused mõjutavad eranditult igat inimest. Seega ei ole ilmselt võimalik üle hinnata mõõtmiste kvaliteedi olulisust. [4]
Siinkohal võiks tuua mõned näited võimalikest mõõtevigadest, mis võiksid otseselt mõjutada meie julgeolekut ja mille vältimiseks on tarvis metroloogiat:
1) Tulejuhi laserkaugusmõõtja näitab 4 km peal 200 m vähem
2) Soomustransportöör kulutab kütust 10 % rohkem kui andur näitab
3) Morfiinitablettides on 5 mg morfiini vähem
4) Laskemoonalaos on õhuniiskus 5 %rh kõrgem kui hügrotermomeeter näitab
5) Generaatori võimsus on 7,4 kW asemel hoopis 7,0 kW
Mõõteseadus ja majanduslik julgeolek
Mõõteseaduse [3] eesmärgiks on tagada, et ülaltoodud näited jääksidki vaid teoreetilisteks näideteks, mis praktikas ei realiseeru. Mõõteseadus reguleerib seda, kuidas Eestis kasutatakse rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid ning edastatakse nende väärtust. Mõõteseadusega sätestatakse mõõtetulemuse jälgitavuse alused. Seaduse eesmärk on kindlustada mõõtmiste ja mõõtetulemuste usaldusväärsus Eesti riigis.
Mõõteseadusest lähtub, et Eestis on kohustuslikud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud, mida tuleb kasutada majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldustegevuses ning standardimisel.
Mõõteseaduses on üles loetletud metroloogia keskasutuse ülesanded. Nende alusel korraldab Eesti metroloogia keskasutus riigietalonide kalibreerimist ning võrdlusmõõtmisi rahvusvahelise või teise riigi etaloniga. Riigietaloni labor peab seaduste kohaselt jääma erapooletuks ja sõltumatuks, järgima kvaliteedistandardeid, rahvusvahelisi leppeid ja protseduure ning tagama oma metroloogilise tegevuse rahvusvahelise ekvivalentsuse.
Mõõtmistulemuste täpsus ja usaldusväärsus ning nende aluseks olev metroloogiline taristu peab osana majandusliku julgeoleku tagamise süsteemist toimima igapäevaselt ning eriti oluline on selle usaldusväärne toimimine kriiside ajal.
AS Metrosert kui Eesti metroloogia keskasutus
AS Metrosert on 1. juulil 1919 asutatud Kaalude ja Mõõtude Koja järeltulija. Alates aastast 2002 on olnud Metrosert lepinguliselt Eesti metroloogia keskasutuse ülesannetes, millega on Metroserdile antud õigus hallata riigietalonide laborites riigile kuuluvat vara mõõteseaduses toodud ülesannete täitmiseks. Riigi- ja tugietalonid on kinnitatud majandus- ja taristuministri 14.06.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-097[5]. Hetkel töötab Metroserdis neli etalonihoidjat, kes vastutavad massi, pikkuse, temperatuuri, alalispinge ja elektrilise takistuse riigietalonide eest, ja veel ligi 65 inimest, kellel kõigil on oma tähtis roll kohustuslike ühikute edastamisel Eesti Vabariigis. Etalonihoidja peamiseks kohustuseks on etteantud ühiku mõõteväärtuse realiseerimine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisüsteemidele/standarditele. Enamus Eesti inspekteerimisasutusi kontrollivad oma mõõtevahendeid (kaalud, mahutid, pikkusmõõturid, kiirusmõõturid, alkomeetrid jne) Metroserdi laborites. Lähtudes mõõteseadusest anname igapäevaselt oma panuse, et Eesti majanduslik julgeolek oleks tagatud.
Viited:
[1] https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/eesmargid_tegevused/395xiii_rk_o_lisa.pdf Eesti julgeolekupoliitika alused
[2] https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/julgeolekupoliitika
[3] https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018057 Mõõteseadus
[4] https://www.mkm.ee/sites/default/files/metroloogia_infrastruktuuri_uuring_2011.pdf
[5] https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_ja_tugietalonide_kinnitamise_kaskkiri_0.pdf