Alates aprillist toob Metrosert koostöös ERRiga publikuni põnevate lühivideote sarja „Mõõdetud maailm“, mis avab mõõtmise maailma ajaloo, oleviku ja tuleviku. Sari on pühendatud meetrikonventsiooni 150. aastapäevale tänavu 20. mail, olulisele verstapostile metroloogia ajaloos.
Juulis möödus 106 aastat päevast, mil alustas tööd Kaalude ja Mõõtude Koda – Eesti esimene metroloogiaasutus. Täpsemalt 1. juulil 1919 sai alguse Eesti omariiklik metroloogia, mille järglane on tänane AS Metrosert. See päev tähistab meie riigi pühendumust täpsetele mõõtmistele ja usaldusväärsusele.
Eesti sai osa ajaloolisest sündmusest, kui Metroserdi juhatuse liige Aigar Vaigu ning teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru osalesid 20.–22. mail Pariisis ja Versailles’s toimunud Meetrikonventsiooni 150. aastapäeva ning rahvusvahelise metroloogiapäeva sümpoosiumil.
Oled sa kunagi mõelnud, kas juustu-, piima- või magusapakis on tõesti sees täpselt niipalju, nagu pakend lubab? Just sellele küsimusele otsis vastust Kanal 2 saate Telehommik juht Kristjan Gold.
Metroserdi metroloog Rimma Tursk tähistas tänavu oma 40ndat tööjuubelit. Ta on Metroserdi pikaajaline töötaja, kes on näinud ettevõtte arengut 40 aasta jooksul. Tema karjäär algas kaaluvihtide kalibreerimisega ja on arenenud mitmekülgseks tööks erinevate mõõtevahenditega. Tänase meetrikonventsiooni 150. aastapäeva puhul uurisime, mis metroloogi tema töös võlub ja kuidas on töö iseloom ajas muutunud.
Täna, 20. mail tähistab Eesti koos ülejäänud maailmaga meetrikonventsiooni 150. aastapäeva.
Talvel võib aknast välja vaadates tekkida mitmeid täpsete mõõtmistega seotud küsimusi, millest enamik kuulub temperatuuri valdkonda. Tänavu enne jõule tekkis meil Metroserdis aga küsimus, et kas on võimalik kaaluda lumehelbeid ja kui rasked need on.
25 aasta jooksul Metroserdis on metroloogiadivisjoni juht Lauri Lillepea pidanud eri ameteid. Ta räägib metroloogiast nii nagu see oli ta algusaegadel, isiklikust arengust ettevõttes ning metroloogia kui teaduse ainulaadsusest ja eripäradest. Algaval aastal tähistab maailm meetrikonventsiooni 150. aastapäeva, intervjuus räägime ka sellest.
Metroserdi teadur-etalonihoidja Kristjan Tammik räägib järgnevas intervjuus oma 20 aasta pikkusest kogemusest ja kasvamisest koos ettevõttega. Tulnud ettevõttesse otse koolipingist, tehnilise füüsika bakalaureuseõppest, tegutseb ta täna temperatuuri teadur-etalonihoidjana.
Kui järgmine kord mõõdulindi võtate, meenutage, et triviaalsena tunduva pikkusühiku meetri ajaloos leidub ilmselt värvikamaid seiklusi kui nii mõnegi mõõtja eluloos.
Inimese taju on hämmastav, kuid petlik tööriist. Meie meeled töötlevad ümbritsevat maailma piiratud vaatenurkadest ja sageli teadvustamata eelarvamuste kaudu. Näiteks silmi, mis peaksid meile tõtt näitama, võivad pimestada optilised illusioonid
Üksiku footoni loomist nõudmisel (photon on demand) võib võtta kui täpselt ühe footoni tekitamist lainepaketina soovitud ajahetkel. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks võib laserikiire võimsust tugevasti nõrgendades saada üksiku footoni
Aasta viimastel päevadel ja tundidel tajume tavapärasest rohkem aega ja selle möödumist. Aastad tunduvad lühikesed, südaööni löövad sekundid aga pikad. See on sobilik aeg arutlemiseks, mis üldse on aeg ja
Mis on kvantmetroloogia? Metroloogia kui mõõteteadus arendab erinevate suuruste ja nähtuste mõõtmise täpsust ja lihtsust, käsitledes mõõtemääramatust kui puudujääki teadmistes. Kui aga jõuda aatomite ja molekulideni, siis ilmneb üha enam
15.-18. novembril 2022. aastal toimus Versailles kongressisaalis 27. kaalude ja mõõtude üldkonverents (GCPM). GCPM on meetrikonventsioonist välja kasvanud organisatsioon, mis võtab vastu ning aitab ellu viia uusi muudatusi ning arendusi
20. mai 1875. aastal allkirjastati 17 riigi vahel meetrikonventsioon ning sellepärast tähistavad rohkem kui 80 riiki sel kuupäeval rahvusvahelist metroloogiapäeva. Lisaks sellele, et päeva eesmärk on rõhutada mõõtmiste täpsuse ja