Võrdlusmõõtmised on vähemalt kahe eri labori poolt, üldjuhul sama mõõteobjektiga tehtud mõõtmised. Eelnevalt on kokku lepitud selles, mida ja millistel tingimustel mõõdetakse. Näiteks eri laborites kalibreeritakse sama mõõtevahend, samades kalibreerimispunktides ning samadel tingimustel. Seejärel võrreldakse erinevate laborite tulemusi ning antakse hinnang tulemustele.
Võrdlusmõõtmiste valdkondade ring on väga lai: võrdlusmõõtmistel osalevad laborid ja ettevõtted, kes tegelevad nii katsetamisega (näiteks keemilised analüüsid, elektrimõõtmised ja -katsed, töökeskkonna mõõtmised) kui ka mõõtevahendite kalibreerimise ja taatlemisega.
Võrdlusmõõtmiste vajalikkus ja eesmärk
Võrdlusmõõtmised on vajalikud, et tõendada mõõtja (labori) pädevust antud mõõtevaldkonnas tegutsemiseks. Laborid saavad kinnituse oma kalibreerimis- ja mõõtevõimele, kas nad on suutelised viima läbi mõõtmisi deklareeritud tasemel. Tihtipeale ei piisa kvaliteetse mõõtetulemuse saamiseks ainult täpsetest mõõtevahenditest ja koolitatud personalist. Oluline on ka see, kuidas seadmeid kasutada, kas meetod on asjakohane ning kas on arvestatud kõiki tulemusi mõjutavaid tegureid. Just võrdlused teiste laboritega annavad tagasisidena seda infot. Akrediteeritud labor peab nõuetekohaselt perioodiliselt osalema võrdlusmõõtmistel. Näiteks akrediteerimiskriteeriumite järgi peab kalibreerimislabor osalema võrdluskalibreerimises enne akrediteerimist vähemalt ühe korra ja pärast akrediteerimist vähemalt kord 5 aasta jooksul iga akrediteerimisulatusse kuuluva mõõtesuuruse osas. Võrdlustel osalemise nõue on ka katse- ja taatluslaboritel.
Võrdlusmõõtmise protsess
Võrdlusmõõtmise korraldaja valib tavaliselt võrdluse objekti (kas mõni mõõtevahend või muu objekt, mille mingeid parameetreid mõõdetakse). See objekt peab olema võimalikult stabiilne, et selle parameetrid ajas ei muutuks. Tugilabor teeb esimesed mõõtmised. Lõpuks määrab just tugilabor kõikide oma mõõtmiste põhjal võrdluse tugiväärtuse, arvestades ja hinnates ühtlasi objekti stabiilsust. Peale tugilabori mõõtmisi liigub objekt edasi juba ühest laborist teise, kes teevad oma mõõtmised. Kui tugilabor peab vajalikuks teha vahepeal objektile stabiilsuse hindamiseks kontrollmõõtmisi, siis saadetakse objekt taas mõõtmiseks tugilaborisse. Vahepealne kontrollmõõtmine on vajalik, kuna objektil võivad transpordi või hooletu käsitlemise tõttu parameetrid vahepeal muutuda. Seejärel saadetakse objekt jällegi edasi järgmistesse laboritesse. Skeemi lõpus teeb objektile mõõtmised tugilabor. Kõikide osalejate tulemusi võrreldakse hiljem tugilabori poolt määratud tugiväärtusega (kuna tugilabor suudab määrata mõõdetava suuruse kõige täpsemalt).
See ei ole aga ainuke võimalus – mõnikord tugilaborit ei ole ning tugiväärtus määratakse hoopis kõikide osalejate tulemuste põhjal (tulemuste keskmine ehk konsensusväärtus). Seda näiteks siis, kui osalevad laborid on oma mõõtevõimelt samal tasemel ja täpsemate meetoditega tugiväärtust määrata ei ole võimalik. Sellist skeemi kasutatakse eelkõige analüüsilaborite korral. Korraldaja paneb paika võrdluse skeemi ja ajagraafiku, lepib tingimustes osalejatega kokku. Tavaliselt saab osaleja oma laboris mõõtmiseks aega nädal kuni kaks. Olenevalt võrdlusest võib laborile eraldatud aeg olla lühem või ka pikem. Osalejate arv võib olla kaks (kahe labori omavaheline võrdlus) kuni mitukümmend laborit. Ajaliselt võib kesta võrdluste tsükkel ka üle aasta, seda tavaliselt ülemaailmsetel võrdlustel. Kui võrdlusel osaleja on oma mõõtmised teinud, saadab ta objekti vastavalt ajagraafikule ja plaanile edasi järgmisse laborisse. Saadud mõõtetulemused (tavaliselt mõõdetud väärtus koos määramatusega) saadab korraldajale (tugilaborile). Korraldaja kogub laborite tulemused kokku, analüüsib neid ning võrdleb tugiväärtusega.
Võrdlusmõõtmise hinnatavad tulemused ja selle olulisus
Võrdlusmõõtmise tulemuste kohta koostab korraldaja kokkuvõtte, mis saadetakse igale osalejale. See on koond, kus on näha kõikide osalenud laborite tulemused. Tavaliselt ei avaldata tulemuste juures osaleja labori nime, osalejad on kokkuvõttes küll ära märgitud, aga on esitatud kodeeritult. Iga labor saab teada vaid omaenda koodi, et oma tulemusi ära tunda. Laborite tulemused kokkuvõttes esitatakse tavaliselt graafiliselt ja/või tabelite kujul.
Labori hindamiseks tugiväärtuse suhtes kasutatakse näiteks arvutuslikku En-väärtust. Hindamine toimub kahe tasemega. Kui En-väärtus jääb vahemikku -1 kuni +1, loetakse labori mõõtetulemus rahuldavaks. Kui En-väärtus jääb nendest piiridest välja, loetakse tulemus mitterahuldavaks. Kui labori hindamisel kasutatakse mingit statistilist kriteeriumi, näiteks z-väärtust, saab labori tulemusi hinnata kolme tasemega: rahuldav, küsitav ja mitterahuldav tulemus. Mitterahuldava tulemuse põhjuseid võivad olla mitmeid: ebasobivad mõõtevahendid, arvutusvead, mõõtmisel oluliste mõjurite mittearvestamine jne. Mitterahuldava tulemuse korral peab labor välja selgitama eksimise põhjuse, tegema vastavad järeldused ja parendama oma tegevusi eksimuste edaspidiseks vältimiseks. Labor näeb võrdluse kokkuvõttes enda taset võrreldes teiste laboritega, mis võimaldab rakendada vajadusel parandusmeetmeid. Laborit hindaval akrediteerimisasutusel on võrdlusmõõtmised abiks labori pädevuse hindamisel.
Võrdlusmõõtmiste läbiviijad ja osalemine
Võrdlusmõõtmised oma taseme poolest on erinevad. Kõige kõrgem tase on ülemaailmsetel võrdlusmõõtmistel, mida koordineerib Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM). Neil võrdlustel osalevad riikide metroloogiainstituudid riigietalonide tasemel.Euroopas viiakse võrdlusmõõtmisi läbi EURAMET-i eestvedamisel, keemiliste analüüside tasemekatsete eestvedajaks on EURACHEM. Võrdlusmõõtmisi korraldavad ka rahvuslikud metroloogiainstituudid. Mõned laborid on võrdlusmõõtmiste läbiviimiseks eraldi akrediteeritud. Eestis korraldab võrdlusmõõtmisi metroloogia keskasutus AS Metrosert, tavapäraselt osalevad nendel riigisisestel võrdlustel kalibreerimis- ja taatluslaborid.
Võrdlusmõõtmised on tavaliselt tasulised ning osaleda võivad kõik huvilised. Info võrdlusmõõtmiste kohta on kättesaadav korraldaja kodulehel, võrdluste korraldajad saadavad võimalikele osalejatele ka kutseid. Eestis on võrdlusmõõtmiste korraldaja koduleheks metrosert.ee. Spetsiifilisemates valdkondades tuleb ette, et võrdlusi ei korraldatagi. Sellisel juhul võivad sama valdkonna laborid teha koostööd ja ise korraldada omavahelise võrdluse. Laborid lepivad kokku võrdluse skeemi ja tulemuste võrdlemise meetodi.