Iga aasta 20. mail tähistatakse üleilmset metroloogiapäeva, millele pühendatakse ka mingi ajakohane teema. 2022. aastal on selleks teemaks valitud „Metroloogia digiajastul“ (https://www.worldmetrologyday.org/).
Digitehnoloogiate areng ja üha enam levinud kasutamine muudab meie arusaama ja loob uusi võimalusi. Andmete tekkimine ja teabe liikumine teeb iga päev uusi rekordeid, näiteks Internetis liigub igas sekundis üle 70 000 GB teavet. Metroloogia kui teadus mõõtmistest kasutab ja loob samuti andmeid – registreeritavate andmete põhjal väljastatavate mõõtetulemuste usaldusväärsuse tagamine on metroloogi argipäev. Ja mis võiks näida lihtsam, kui digitaliseerida kogu mõõdundus alates mõõteprotsessist kuni tulemuste põhjal otsuse langetamiseni, sest alus – rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI üleilmne kasutamine ja korraldus – peaks seda võimaldama. Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee on algatanud SI digiraamistiku ülesehituse, mis toetub juba kokkulepitud formaadis väärtustele, ühikutele ja mõõtemääramatuse arvutamise meetoditele[1]. Heaks näiteks on universaalse koordineeritud aja korraldamine Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) poolt, millesse panustab üle 80 aatomkella kogu maailmast. Kellade ühildamine ja kalibreerimine toimub satelliitside abil, mille kaudu liigub ka kalibreerimise teave ja määramatuse hinnang (1 ns ümber sõltuvalt aatomkella seisukorrast, atmosfääri tingimustest jt parameetritest), mis on masinloetavad.
Üha enam räägitakse andmete FAIR-printsiibist (akronüüm sõnadest Findable, Accessible, Interoperable, Reusable, eesti keeles leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad), mida tuleb ka metroloogias juurutada. Nende nõuete täitmisel loodetakse saavutada avatud ja läbipaistvat teabevahetust, mis soosib masinloetavuse võidukäiku, luues võimaluse uutele rakendustele ja tehisintellekti arengule metroloogias. Mis võiks olla kenam, kui seade või andurivõrk „hoolitseks“ enda mõõtetulemuste metroloogilise jälgitavuse tagamise eest ise ilma inimese pealekäimiseta.
Sellisel suunal astub metroloogia kogukond esimesi samme. On aru saadud, et esmalt tuleks läbi mõelda ja kokku leppida standardne lähenemine tähiste, mõistete, andmeformaatide ja andmete kvaliteedi kriteeriumide kohta. Oluline on ka, et mõõteseadmete liidesed võimaldaksid kvaliteetseks tunnistatud teabe formaatide vastuvõtmist ja vahetamist. Kõige selle juures tuleb silmas pidada erinevate keelte ja keelerühmade semantikat, kuivõrd see võimalik on. Muidugi, algandmete ja lõpptulemuste turvalisuse aspekt on oluline, et võimaldada puutumatute algandmete juurde tagasipöördumist kahtluse korral. Siin on Eesti riigil teatud eelised tänu e-riigi kuvandi tugevusele, mis on jõudnud ka metroloogia kogukonda. AS Metrosert metroloogia keskasutusena demonstreerib ja propageerib oma väljastatavate mõõtetulemuste digiallkirjastamise lahendust. Meie lähenemine on seni veel metroloogiainstituutide seas ainulaadne, võimaldades ühte konteinerisse pakkida mitmeid masinloetavaid faile, mille autentsus on ettevõtte poolt tagatud ja turvariskid riigi poolt maandatud. Sellisel moel on võimalik tagada kliendile osutatud teenuse usaldusväärsus ja andmete turvalisus. Nii anname omapoolse panuse digiajastu metroloogia arengusse.
[1] (https://www.bipm.org/documents/20126/46590079/ WIP+Grand_Vision_v3.4.pdf/aaeccfe3-0abf-1aaf-ea05-25bf1fb2819f)