25 aasta jooksul Metroserdis on metroloogiadivisjoni juht Lauri Lillepea pidanud eri ameteid. Ta räägib metroloogiast nii nagu see oli ta algusaegadel, isiklikust arengust ettevõttes ning metroloogia kui teaduse ainulaadsusest ja eripäradest. Algaval aastal tähistab maailm meetrikonventsiooni 150. aastapäeva, intervjuus räägime ka sellest.
Intervjueeris: Airi Kaunissaare
Kuidas sattusid Metroserti tööle?
Sattusin otse Tallinna Tehnikaülikoolist, see oli mu esimene korralik töökoht, aasta võis olla 1999. Tööotsi oli juba olnud – õppisin ülikoolis aparaadiehitust ja tootearendust. Siis metroloogia loengus, mis oli üks selline keskmiselt igav loeng, ütles õppejõud professor Rein Laaneots, vaieldamatu metroloogiaguru Eestis, et on selline koht nagu Metrosert ja otsitakse inimesi tööle. Tulin kohale ja võeti tööle mõõtetehnikuks – ei teagi, kas keegi veel soovis või ei soovinud.
Kooli kõrvalt alustasin ja ettevõttesse jäingi. Algus oli Aru tänaval pikkuse mõõtevaldkonnas, kus täna on viis inimest. Siis oli üks inimene, kes oli olnud kaks kuud haige ja polnud teada, millal ta välja tuleb. Nurgas oli hunnik tööd, keegi ei osanud täpselt öelda, et mida on vaja teha. Juhisteks olid venekeelsed GOST-id ehk standardid mõõtemetoodikate kohta, öeldi, et loe ise ja tee. Vormistamise poolelt sain natuke abi. Siis tegi üks inimene neid asju ja aastas oli valdkonnas 100 kalibreerimist, täna on aastas üle 4000 töö.
Edasi sain metroloogiks, tehnilise valdkonna spetsialistiks, Tallinna labori juhiks, divisjonijuhiks ja siin ma täna olen. Täna on meil metroloogiadivisjoni (MTD) tiimis 46 inimest.
Mis sind selles töös inspireerib?
Tööl hoiavad mind Metroserdis ilmselt iseenda isiksuse omadused, mis tahavad saada stabiilsust. Iga päev on huvitav ja just see, et teeme ühe kitsa valdkonna sees niivõrd erinevaid asju. Viimased paar aastat on huvitavuse ja kohati ka kaose tase ainult tõusnud. Iga päev on mõni uus probleem või väljakutse, mis hoiab erksana. Teistpidi on meie valdkond ka nii spetsiifiline, et Eestis väga kusagile mujale selle teadmiste pagasiga minna ei ole.
Valdkondlikult käin ka näiteks teisi laboreid hindamas akrediteerimiskeskuse alt, nagu meist nii mõnedki. Olen standardeid tõlkinud ja teinud tõlkeekspertiise, ning see kõik on kokku põnev.
Töö kõrvalt olen abikaasal hambaravikliinikus abiks – küll juhtimisnõustajana, küll häda-avarii tehnikuna või veebihaldajana. See kõik kokku teeb mu elu huvitavaks. Vabal ajal nokitsen vanade masinate kallal, jalutan koeraga, mängin tennist, loen või ei tee üldse midagi kasulikku.
Milline on olnud viimane suur väljakutse?
MTD väljakutse on selles muutuvas maailmas areneda. Meie suund ja ootused pole muutunud, kuid kui maailmas kõik muutub, siis tuleb kaasas käia kõige sellega, mida eile ei olnud ja täna on.
Muidugi üks oluline aspekt on meie suurim varandus – meeskond, mis on hea ja koostoimimise poolest üha paremaks läheb. Kui siia tulin, siis olid inimesed minust vähemalt 20 aastat vanemad ja sellist vabamas võtmes suhtlust, et “mis sa eile õhtul tegid”, ei olnud. Täna on meil ka töövälised üritused, mis teinekord tekivad päris ootamatult ja eri gruppides, ning seda on nii tore näha. Hea on ka teada, et endised kolleegid käivad vahel veel koos – metroloogia seob! Ja ka paljud meie endised kolleegid on tänased laborite hindajad akrediteerimiskeskuses. Oleme lausa mõelnud, et peaks küsima mingisugust haridustoetust tööstusele kvaliteediinimeste koolitamise eest!
“Muidugi üks oluline aspekt on meie suurim varandus – meeskond, mis on hea ja koostoimimise poolest üha paremaks läheb.”
Millist haridust eeldatakse Metroserdis töötamiseks?
Meil on inimesi keemikutest ja biotehnoloogidest kuni lennukimehaanikuteni – kõik tehnikaga seotud valdkonnad. Tehniline kõrg- või kutseharidus on enamasti töölesaamise eelduseks. Tehniline baasharidus ja taiplikkus on oluline, sealt edasi on juba kõik õpitav.
Kui palju võtab aega, et metroloogia selgeks saada?
Päris selgeks ei saagi, mul ka siiani pole saanud selgeks, ja eks muidu ei oleks ka enam huvitav! Enamasti on nii, et katseaja lõpp ja paar kuud, siis saab lubada juba täiesti iseseisvale tööle, esimeste lihtsamate asjade osas. Eks varem hakkad ka tegema asju, aga oled kellegi vastutusel. See on ka ajas muutunud, sest paarkümmend aastat tagasi oli ikka veendumus, et 2-3 aastat õpid ja siis alles oled algaja metroloog.
2025. aasta mais tähistab maailm metroloogia ühtsete aluste 150. juubelit. Kui vana on metroloogia Eestis?
150 aastat tagasi lepiti maailmas kokku, et mõõtühikuid hakatakse igal pool ühte moodi käsitlema, praktikas läks uute mõõtühikute kasutuselevõtuga muidugi pikalt aega.
Metroloogial on sama pikk ajalugu nagu inimkonnal (loe näiteks metroloogia blogist meetri sünnilugu) ning Eestiski on näiteid, kuidas mõõtmisi korraldati rangelt juba keskajal (Tallinna kaalumäärus 16. sajandi algusest näiteks käsib kaalusid iga päev ja kaaluvihte neli korda aastas kontrollida). Iseseisvas Eestis jõustus meetermõõdustiku kasutamise nõue aastal 1929, Kaalude ja Mõõtude Koda oli alustanud juba 10 aastat varem aga veel kogu selle aja jooksul kasutati Vene-Keisririigi aegseid mõõtühikuid.
Kas metroloogia kui teadus on ajas muutuv ja kuhu ta areneb?
Ühest küljest on see hästi konservatiivne valdkond, printsiibid on sarnased võrreldes 70 või 100 aasta tagusega – ehk masinate värv või muud detailid on ilusamad, aga teisest küljest sõidavad digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad peale.
Täna Eesti ei ole veel kõige kõrgtehnoloogilisem maa. Tahame sinna kangesti saada ja nüüd vähehaaval osatakse juba veidi kaugemale ette näha, et mis viie või kümne aasta pärast võib tulla. Muutused, mis tulevad – suurandmed, võimalus teha palju andureid odavalt ja korraga, paigutada need igale poole laiali mõõtma. Tänapäeval isegi telefon oskab sadu andmeid lugeda ja küsimus on pigem, et mida kõigi nende mõõtetulemustega peale hakata ja kuidas neid vastutusrikastes kohtades kontrollida.
Vanasti kaal oli kaal. Tänapäeval, kui lähed poe kassasse, siis kust sa saad aru, kus asub kaal? Näed, et seal on mingi platvorm, kuhu pannakse kaup peale, aga kust see näit tuleb? See tuleb arvutisüsteemist, mis on ühendatud jumal teab millega ning on suure süsteemi osa. See on hoopis erinev, kuidas sa kontrollid suure süsteemi osa, võrreldes sellega, kui sul on laua peal konkreetne seade, mis ei teegi midagi muud peale selle, et näitab sulle kaalu näitu.
Kuhu sa näed end ettevõttes 10 aasta pärast?
Ei oska seda täna öelda. Meil on viimase paari-kolme aasta lõikes struktuuris ja juhtimises väga palju muutunud. Päris kindlasti pole metroloogiadivisjon kümne aasta pärast sama, mis täna – võib-olla on kaks korda suurem või on mõne teise üksusega liitunud või on uued suunad. Tõenäoliselt vajab see ka teistmoodi struktuuri ja juhtimist.
Metroloogia Eesti riigile on ilmselt kümne aasta pärast sama oluline kui täna ning teadusena ei kao?
Seda kindlasti. Mismoodi teaduse ja teenuste pool korraldatud on võrreldes kümne aasta tagusega, seda on keeruline täna ette näha.
Kas metroloogial ja meteoroloogial on ka midagi ühist?
Sõnade sarnasus on ilmselt juhuslik ja eks siin ekspluateeritakse vanakreeka keelt. Meie jaoks on päris tüütu, kui valdkondi segi aetakse. Sarnasust on selles, et meteoroloogia koosneb meid ümbritseva keskkonna mõõtmistest, jälgimisest ja selle pealt sündmuste ennustamisest. Me ka täna tegeleme mõõtmise ja jälgimisega, küll väga palju laiemalt, et kui palju on õhutemperatuur, -niiskus ja kui palju tuul puhub. Meteoroloogid lisaks veel kogu saadud info pealt ennustavad ilma ja seda me ei tee.
Lähitulevikus ilmselt ka meie peame rohkem hakkama rohkem mingite suuruste väärtusi ennustama ja selleks kasutama arvutus- ja mõtlemisvõimekust ning AI-d, sest mõõtmiste maht suureneb nii palju, et kõike ei saa kontrollida, nii nagu praegu kombeks. Nii et kui täna me prognoosidega väga ei tegele, siis see on muutumas. Ehk et metroloogia on teadus kõikidest mõõtmistest ja meteoroloogia sees kindlasti on metroloogiat.
