Meie ümber mõõdetakse kõike, näiteks ostetavat piima, sõiduki tankimiseks vajaminevat kütust, kilokaloreid toidus, vererõhku – see loetelu on lõputu. Kuni riigid olid killustunud ja iga valitseja võis kehtestada oma mõõtühikud, siis kasutati erinevaid ühikuid, näiteks piima ja teiste vedelike koguse mõõtmiseks toop või pang; pikkuse mõõtmiseks toll, jalg, küünar; massi mõõtmiseks nael, puud. 18. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus ühtse mõõtmissüsteemi järele. Selles tulenevalt võeti 20. mail 1875 vastu meetrikonventsioon, mille assotsieerunud liikmeks sai Eesti 2005. aastal ning täisliikmeks 2021. aastal. Konventsiooni tulemusena sündis rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI, mille raames kasutatakse samu mõõtühikuid kogu maailmas. Akronüüm “SI” on tuletatud prantsuse süsteemist “Système International” (www.bipm.org). (1)(2)(3)
Maailmas kasutatakse kahte mõõtühikute süsteemi
Maailmas kasutatakse kahte ühikute süsteemi: lisaks SI ühikutele ka briti imperiaalset süsteemi. Briti imperiaalse süsteemi ühikuid kasutati ajalooliselt riikides, mis olid osa Briti impeeriumist. Praeguseks on imperiaalset süsteemi läbivalt kasutama jäänud Ameerika Ühendriigid (kuigi on meetrikonventsiooni asutajaliige), Libeeria ja Myanmar, kuid argielus kasutatakse seda ka mitmes teises varasemalt Briti impeeriumi koosseisu kuulunud riigis. Reisides nendesse riikidesse tuleb olla valmis selleks, et peast kähku rehkendada, mitu liitrit on üks gallon, mitu naela on üks kilogramm või kui palju kilomeetreid teeb sada miili.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikides võeti imperiaalne süsteem esmakordselt kasutusele 1824. aastal. 19. sajandi lõpupoole, kui ülejäänud maailm hakkas kasutama rahvusvahelise süsteemi SI mõõtühikuid (lühiduse mõttes edaspidi SI-ühikuid), tegi USA Kongress ettepaneku samuti sellele üle minna. Paraku kasutati sel hetkel USA tehastes juba imperiaalse mõõtesüsteemi ühikutel põhinevaid seadmeid. Selleks, et vältida oma seadmete kulukat kapitaalremonti, kasutasid töösturid 19. ja 20. sajandi jooksul korduvalt oma mõjuvõimu, et takistada kongressil heaks kiitmast SI-ühikute kasutuselevõtmist. Tänaseks on osa USA tööstusest siiski juba SI-ühikutele üle läinud, sest tootmine ei toimu enam ainult ühe riigi piires, vaid on muutunud globaalseks. Lisaks tööstusele ja ettevõtetele tekkivatele kuludele tähendaks USA üleminek SI-ühikutele ka põhjalikku ühiskondlikku ümberõppimist. Ameeriklased on gallonite ja jardidega harjunud ning nende sundimine liitrit ja meetrit kasutama tekitaks tõenäoliselt elanikkonnas suure pahameele, millega ei soovi riskida ükski poliitik. See ei tähenda, et teises ühikute süsteemis tegutsemine Ameerika Ühendriikidele igapäevaselt kulusid ei tekitaks – rahvusvaheliseks koostööks tuleb kõik ühikud ümber teisendada.
Myanmar ja Libeeria
Myanmar on suurim riik Kagu-Aasia mandriosas ning oli varem osa Briti impeeriumist. Myanmar eraldas end pärast iseseisvumist riigis puhkenud kodusõdade tõttu muust maailmast ning ei vajanud seetõttu ühist mõõtmissüsteemi. Sõjaline diktatuur lõppes ametlikult 2011. aastal ning 2013. aasta oktoobris teatas sealne kaubandusministeerium, et Myanmar valmistub vastu võtma riigi ametlikuks mõõtmissüsteemiks rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI). Sellest olenemata kasutab enamik elanikkonnast endiselt harjumuspäraseid mõõtühikuid, näiteks ehitusministeerium teede pikkuse kirjeldamiseks miile ja maja suuruste puhul ruutjalga. (4)
Libeeria riigi asutasid Ameerika Ühendriikidest ümber asunud vabastatud orjad. Seetõttu loodi Libeeria seadused lähtudes Ameerika Ühendriikide põhiseadusest ning seal võeti kasutusele imperiaalne mõõtmissüsteem. Libeeria valitsus on avatud SI-ühikute kasutuselevõtule tulevikus ning praegugi kasutatakse seal imperiaalsete mõõtmiste kõrval ka rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi. (4)
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis on võetud osaliselt kasutusele SI-ühikud. Briti imperiaalset mõõtmissüsteemi kasutati Suurbritannias ametliku mõõtmissüsteemina alates 1824. aastast kuni rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kasutuselevõtuni 1965. aastani. Briti tööstus, kaubandus ja valitsus kasutavad SI-ühikuid, kuid vahemaade, kiiruste ja vedeliku koguste mõõtmiseks kasutatakse endiselt imperiaalset süsteemi. Briti elanikkond mõõdab kehakaalu naelades, pikkust jalgades ja tollides, ostab kangast meetri kaupa, joob piima pintides, kuid vett liitrites. (5)
Kunagistes Rahvaste Ühenduse riikides nagu Kanada, India, Lõuna-Aafrika ja Austraalia kasutatakse endiselt argielus mõningaid imperiaalseid mõõtühikuid. Sealsed inimesed viitavad näiteks oma keha pikkusele ja kaalule imperiaalsetes ühikutes ning kooki küpsetades mõõdetakse kuivad lahtised koostisosad nagu suhkur ja jahu mahu järgi (“pool tassi jahu”). (6)
Meieni jõuavad imperiaalse süsteemi mõõtühikud läbi tõlgitud kokaraamatute, Hollywoodi filmide ja Briti seriaalide, kus sageli võetakse päeva lõpuks nurga peal kõrtsis üks pint. Kui hakata hoolikamalt vaatlema, võime enda ümber leida mitmeid igapäevaseid esemeid, mille mõõdud ei lähtu SI-ühikutest: tikutoos on 2 tolli, teksapükste suurused on tollides, samuti võib jõuluvana kingikotis olla paar tolli suurema ekraaniga telekas või nutitelefon.
Näited imperiaalse süsteemi mõõtühikutest (7)
Massiühikud:
- Unts = 28,35 g
- Nael = 453,59 g
Pikkuse ühikud:
- Toll = 25,4 mm
- Jalg = 304,8 mm
- Jard (ya) = 0,9144 m
- Miil = 1609,34 m
Mahuühikud:
- Unts = 0,029 l
- Pint = 0,473 l
- Kvart = 0,946 l
- Gallon = 3,785 l
Temperatuuri ühik:
- – 20 °F = – 29 °C
- + 0 °F = – 18 °C
- + 20 °F = – 7 °C
- + 40 °F = + 4 °C
- + 60 °F = + 15 °C
- + 80 °F = + 27 °C
- + 100 °F = + 38 °C
Edasiseks lugemiseks:
F. Cardarelli (2003) Encyclopaedia of Scientific Units, Weights and Measures. Their SI Equivalences and Origins, Springer-Verlag, London
Viited:
1.https://courses.lumenlearning.com/physics/chapter/1-2-physical-quantities-and-units/
2. https://www.riigiteataja.ee/akt/222122020002
3. https://worldpopulationreview.com/country-rankings/countries-that-dont-use-the-metric-system
4. https://www.statista.com/chart/18300/countries-using-the-metric-or-the-imperial-system/
5. https://www.worldatlas.com/articles/does-england-use-the-metric-system.html
6. https://www.statista.com/chart/18300/countries-using-the-metric-or-the-imperial-system/
7. https://www.interexchange.org/articles/career-training-usa/2012/05/24/imperial-vs-metric-system/