Erinevate mõõtmiste tulemused mõjutavad eranditult igat inimest. Niimoodi ei ole mõõtmiste kvaliteedi olulisust võimalik üle hinnata. Ometi on metroloogiast saadud kasu raske hinnata, sest see on suuresti hajutatud ning kaudne. Lihtsam on esile tuua juhtumeid, kus toimus metroloogia põhimõtete eiramine ja mis põhjendavad värvikalt, miks täppismõõtmised nii olulised on.
Laufenburgi sild
Merevee tase on kohati erinev ja igas riigis kasutatakse mõõtmiseks erinevat merepinda. Näiteks Suurbritannia mõõdab kõrgust Cornwalli keskmise merepinna suhtes, Prantsusmaa mõõdab kõrgust Marseille’i merepinna suhtes, Saksamaa Põhjamere suhtes, samas Šveits mõõdab kõrgust sarnaselt Prantsusmaaga. Mida aga tehti aastal 2003 kohas, kus kaks erinevat merepinda ühinevad? Sillaehitusel Laufenburgi linnas, mis on osa Saksamaast ja osa Šveitsist, kasutasid Saksamaa ehitajad mõõtmisel teist merepinda kui Šveitsi ehitajad. Lõpptulemuseks oli silla kahe otsa, mis pidid tegelikkuses omavahel liituma, kõrguse erinevus, väidetavalt 54 cm. Selle tulemusena pidi Saksa pool oma sillaosa alla laskma, mis tekitas valitsusele tohutuid kahjusid. (1)
Gimli Glider
1983. aastal sai Air Canada lennukil Manitobas Gimli kohal kütus otsa. Kanada oli üle läinud meetermõõdustiku süsteemile ja antud lennuk oli üks esimesi, mis riigis meetrisüsteemi kasutas. Kuna lennuki pardal olev kütusenäidik ei töötanud, mõõtis meeskond kütuse kogust mõõtelatiga paagist ja tegi arvutused käsitsi. Asjad läksid valesti, kui nad arvutuste käigus teisendasid mahu massiks. Nad said küll õige numbri, aga vale ühiku, pidades naelu kilogrammideks. Seetõttu tangiti lennukisse umbes poole vähem kütust, kui arvati. Õnneks suutis piloot lennuki ohutult maandada Gimli rajale, andes lennukile hüüdnime “Gimli Glider” (Gimli Libiseja). (2)
Hubble’i teleskoop
Teleskoop on kuulus oma kaunite kosmosepiltide poolest ja seda peetakse NASA üheks suurimaks õnnestumiseks. Teleskoobi tööle saamine ei möödunud aga sujuvalt. Esimesed teleskoobi poolt tagasi saadetud pildid olid udused, kuna teleskoobi peamine peegel oli liiga lame. Õigest kumerusest jäi puudu ainult 2,2 mikronit ehk umbes 1/50 inimese juuksekarva paksusest, kuid sellest piisas, et terve projekt ohtu seada. Ühe teooria järgi mõjutas peegli testimist seadmel olnud värvilaik, mis moonutas mõõtmisi. Õnneks õnnestus teadlastel probleem lahendada, kasutades instrumenti nimega COSTAR (Corrective Optics Space Telescope Axial Replacement), mis töötas kui prillid lühinägelikkuse korral ja muutis pildi teravaks. (3)
Mars Climate Orbiter
Tänapäevases globaalses keskkonnas on ühtsel mõõtühikute süsteemil väga tähtis osa meie igapäevaelus. Mõõtühikute ühtsuse olulisusest saab tuua NASA kurioosse näite, kui 1999. aastal hävines Mars Climate Orbiter Marsi orbiidele sisenedes, sest üks arvutiprogramm tegi arvutusi mitte-SI ühikute järgi ning järgmine arvutiprogramm arvas, et saadud tulemused on SI-süsteemi ühikutes. Sellest tingituna arvutati orbiidile sisenemiseks vale trajektoor ning missioon ebaõnnestus. Kahju ulatus mitmesaja miljoni dollarini. (4)
Millenniumi sild
Uue aastatuhande tähistamiseks sai London 2000. aasta juunis uue silla, mis ühendas Thamesi lõunakaldal äsja avatud Tate Moderni kunstigalerii St Pauli katedraali lähedal asuva põhjakaldaga. Inimesed märkasid aga kähku, et 350 meetri pikkune ehitis kõikus ületamisel murettekitavalt. Üks silla projekteerimise raskusi on “sünkroniseeritud jalajälje” efekt, mille puhul hakkavad silda ületavad inimesed selle õõtsumisel tahtmatult samas rütmis sammuma ja suurendavad nii võnkumist. Kuigi arhitektid võtsid arvesse “sünkroniseeritud jalajälje” üles-alla efekti, kuid mitte küljelt küljele efekti, mis silla ootamatult kõikuma pani. Sild suleti ja stabiilsuse lisamiseks paigutati sellele spetsiaalsed amortisaatorid. Millenniumi sild avati taas 2002. aastal. (5)
Mõõtmised on olulised pea kõigis inimtegevuse valdkondades. Mõõtmiste tulemustele toetudes tehakse äärmiselt olulisi majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi ning meditsiinilisi otsuseid.