SI-põhiühikute tutvustus: mool

Mool, tähis mol, on SI ainehulga ühik. Enne kui 20. sajandi alul hakati käsitlema ainehulka füüsikalise suurusena, mille ühikuks on mool, kasutati selliseid termineid nagu „gramm-aatom” ja „gramm-molekul” kirjeldamaks keemiliste elementide või ühendite hulka koos arvväärtusega. Sellisel juhul viidati suhtelistele aatom- või molekulkaaludele. Algselt oli tugiväärtuseks hapniku aatommass, mis üldiselt loeti võrdseks arvuga 16. Mõne aja pärast, 1971. aastal, otsustati ainehulk siduda süsiniku aatommassiga: mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid
0,012 kilogrammis ¹²C. Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.

Füüsikas ja keemias tuleb sagedasti ette asjade ja nähtuste lähemat vaatlemist ja see viib paratamatult suurte aatomite ja molekulide arvudeni, mis vajavad mingit ülevaatlikumat ja lühemat väljendusviisi. Ja selliseks väljenduseks on valitud ainehulga ühik – mool.

Arvus 602 214 076 000 000 000 000 000 (= 1 mool) ehk ligikaudu
602 214 miljonis triljonis on kakskümmend neli numbrit. Sellegipoolest, kuitahes hoomamatuna see arv meile ka ei näi, loendame triljoneid iga päev oma argitegemistes. Näiteks, tavalises õhupallis on umbes 50 miljonit triljonit õhu molekuli (s.o umbes 39 miljonit triljonit lämmastiku molekuli, 10 miljonit triljonit hapniku molekuli ja pool miljonit triljonit argooni aatomit). Tavalises valuvaigisti tabletis on ligikaudu 1,7 miljonit triljonit toimeaine – näiteks atsetüülsalitsüülhappe – molekuli. Ühes liitris mineraalvees võib leida umbes
1 miljon triljonit naatriumi aatomit.