SI-põhiühikute tutvustus: kelvin
Kelvin
Temperatuuri mõõtühik, kelvin, tuleneb perekonnanimest. Selle sümbol on K, millega austatakse William Thomsoni, tuntud kui lord Kelvini, suurepäraseid saavutusi temperatuuri mõõtevaldkonna arendamisel. Täpsed temperatuuri mõõtmised on olulised paljudel aladel alates keemiliste protsesside ohjest ja toiduainete töötlemisest kuni kliimamuutuste hindamiseni. Peaaegu kõik tootmisprotsessid sõltuvad temperatuurist, mõned neist isegi kriitilisel määral, näiteks metallivalu. Samas on äärmuslikult kõrget või madalat temperatuuri väga keeruline täpselt määrata.
Temperatuuri mõõtmistel on pikk ajalugu. Taas tuleb vaadata paari aastatuhande taha vanade kreeklaste aega, mil Filos Bütsantsist tuli välja millegagi, mida võib pidada termomeetriks. Tema riistapuu koosnes osalt õhu ja osalt veega täidetud kerast, mis oli toru kaudu ühendatud lahtise veekannuga. Idee seisnes selles, et kera sees oleva õhu paisumisel soojenedes lükatakse vesi torust välja ja kokku tõmbumisel jahtudes tõmmatakse vesi torusse, mispeale veetase kannus muutub.
Palju hiljem täheldati, et õhu ruumala muutus kolmandiku võrra kui kera jahutati vee keemistemperatuurilt külmumistemperatuurini. Inimesed hakkasid spekuleerima selle üle, mis võiks juhtuda, kui jahutamist jätkata.
19. sajandi keskpaigus hakkas Briti füüsik William Thomson (hiljem lord Kelvin) samuti “lõpmata külma” vastu huvi tundma. 1848. aastal avaldas W. Thomson artikli “Absoluutsest temperatuuriskaalast” (On an Absolute Thermometric Scale), milles ta hindas, et temperatuuri absoluutne null on ligikaudu -273 °C.
William Thomson, esimene parun Kelvin
1824-1907
Kelvini definitsioon:
Kelvin, tähis K, on SI temperatuuri ühik. Kelvin on määratud Boltzmanni konstandi k fikseerimisega arvväärtusel 1,380649×10−23 väljendatuna ühiku J⋅K−1 abil, mis on võrdne kg⋅m2⋅s−2⋅K−1, kus kilogramm on määratletud h, meeter c ja sekund ΔνCs alusel.
